Soome väikelinnade avastamine - 2024 august
Meie järjekordsel Soomemaa reisil avastasime väikelinnu ja nautisime Imatra kose vetemängu
Reis toimus 23.-25.augustil 2024
Tavapäraselt alustasime oma reisi Viljandist, kogunedes hommikul kell 6 juba kokkulepitud kohtumispaika. Hoolimata varajasest hommikutunnist oli kõikide meeleolu juba optimistlik.
Mugav "Hansaliinide" reisibuss alustas oma teekonda marsruudil: Viljandi - Türi - Rapla - Jüri alevik - A-terminal, kust väljus meie Vikingline laev XPRS. Sel korral liitus üllatuslikult meiega 1/3 grupist sadamast. Ja nii me oma 35-liikmelise grupiga ka Soome poole teele asusime.
Infoks neile, kes pole meiega varem, sõitnud. Meie põhimõte ongi, et maksimum grupi suuruseks 35 osalejat, aga sõidame ikka 49-kohalise mugava bussiga.
Meresõit oli rahulik. Õnneks ei mingit lainetust. Osa grupist nautisid buffee-stiilis kas siis hilist hommikusööki või hoopis varast lõunasööki (meie laev väljus kell 10:45) või siis leidsid teised kehakinnituse kohad või lihtsalt nautisid üle mere sõitu.
Helsingi sadamasse jõudes leidsid kõik kiiresti meie bussi parklast üles ja võtsime suuna Karjala suunas ehk meid ootas Imatra.
Meil kahjuks eriti ei vedanud. Kui Helsingis tervitas meid päike, siis sõites edasi Karjala suunas, saime tugevama vihmavalingu teel ja Imatra kose juurde jõudes tibutas seda vihmakest ikka edasi.
Imatra kose vetemäng Sibeliuse helide taustal on imeline. Seda saab nautida üldjuhul juuli- ja augustikuus neljapäevast pühapäevani ja ainult algusega kell 18:00. Kestab see vaid 18 minutit ja kõige võimsam hetk on 11-ndal minutil. Ja nii see algas.....
Vuhisedes - kohisedes silla alt läbi, jätkates oma teekonda....
Meie õnneks enam tugevat vihmasadu ei olnud. Aga päikest ka mitte.
Vetemäng vaadatud, kiirustasime Imatra SPA-sse, kus meid ootas buffee-stiilis õhtusöök, soe saun ja veemõnud erinevates basseinides.
Loodetavasti saabus kõigil ka hea kosutav uni, et pikast päevast väsimus välja puhata. Alustasid ju esimesed reisilised sõitu kell 6 hommikul, kuid kodust tuli lahkuda varasemalt.
Järgmine hommik ehk reisi 2.päev
Kuigi öösel segas vahepeal und päris tugev vihmasabin, siis hommikul ootas meid juba päikesepaiste. Kuna meil oli plaanis hiline väljasõit (alles kell 11), sest jätsime soovijatele aega nautida ka hommikust SPA-mõnusid, siis kiirustamist ei olnud. Ja kes enam vette minna ei soovinud, need jalutasid metsas, leides pohlasid ja seeni.
Vahel on vaja hilisemaid edasi ruttamisi.
Eriti siis, kui eelmisel päeval on pikalt bussis oldud ja varajaselt
voodist välja aetud.Võtsime suuna Lappeenranta, et uudistada, millised sel aastal rajatud liivakujud välja näevad. Need kujud kerkivad sinna sadamasse juba aastast 2005 ja igal aastal erinevad teemad. Reisijuhina väidan, et olen näinud palju suuremaid ja võimsamaid ehk sel aastal oli minul isiklikult pettumus.
Ja samas, vaadates Lappeenranta sadamas seisvaid laevu, tekkis kohe uus idee - järgmise aasta reisil teeme ühe toreda veematka Saimaa järvistul.
Järgmine sihtkoht oli meil Kotka linn. Seal tekkis küll väike error, ehk väljakuulutatud turu aeg ei vastanud tegelikkusele. Tuli kohe võtta kasutusele plaan B. Meie reisigrupis olid lihtsalt super toredad ja mõistvad inimesed, kes suhtusid heatahtlikult reisijuhi kimbatusse ning loomulikult neile suurimad tänud sellise suhtumise eest.
Plaanid-kellaajad operatiivselt ümberseatud, siis peale kaubanduslikku pausi võtsime suuna Kotka linna kõige ilusamasse parki - Sapokka parki. Seal on muidugi ilusaim aeg siis, kui rodod õitsevad, aga kahjuks ei ole ju meie võimuses rodosid õide jätta kogu suveks. Aga sealne kosk oli ikkagi pildistamise objektiks, paljud ronisid ka kõrgemale ja jalutasid bussi juurde tagasi läbi metsatuka.
Järgmine külastuskoht oli Langinkoskil keiserlik kalastusmaja.Saime muuseumist ülevaate, kui lihtsalt elas ka Venemaa tolleaegne valitseja, kui ta soovis oma palee luksuslikust elust taanduda ja nautida puhkust lihtsas majas.
Keiser nautis kalapüüki ja keisrinna nautis toitude valmistamist. Ja kui vaadata seda ümbrust, siis see oligi tõeline puhkekoht suurlinna kärast eemal.
Enne hotelli minekut põikasime veel läbi Sunila piirkonnast, mis oli kunagi üks moodne töölisasula ja majad projekteeritud Soome staararhitekti Alvar Aalto poolt.
Lihtne, kuid mugav hotell oli meid ootamas. Kõikides tubades veekeedukannud koos tee- ja kohvipulbriga, külmkapp nurgas ja pehme voodi ootamas. Kes soovisid, said veel kord saunamõnusid nautida ja ka terassil olevas mullivannis mõnuleda.
Reisi 3. päev ja meie sihtkohad: Loviisa "Wanhat talot" ja Porvoo
Soomes asub üks väike armas linnake nimega Loviisa. Tavapäevadel tundub see olevat väga-väga vaikne - reisijuhina olen seal käinud seal ka lihtsalt pühapäeval, kui suursündmusi pole välja kuulutatud. Kuid 2 korda aastas ärkab see linn ellu. Eriti augustikuu viimasel nädalavahetusel, kui avatakse vanad majad ja saab uudistada, kuidas sealne kogukond elab. Need on majad, kus igapäevaselt inimesed elavad sees. Päevapilet grupis olijatele oli vaid 15 € inimene (muidu üksikmüügist 22 €) ja nii me saime külastada ca 30 maja. Loomulikult kõike ei jõudnud läbi käia (osad ka kesklinnast kaugemal) ja mingil hetkel võtab väsimus ka kõndimisest võimu. Aga avatud oli mitmeid kohvikuid, kus jalgu puhata. Minul õnnestus koos ühe reisikaaslasega avastada kohvik, kus laulis ja mängis erinevaid pille väga sümpaatne 60-aastates meesterahvas - koolitatud hääl ja hästi valitud lood. Lausa lust oli seal kohvi juua ja nautida nii päikeselist ilma kui muusikat.
Ja majade ümbruses oli nn "kirpputori" - müügid. Või ka aedades pop-up müügikohad. Igatahes oli põnev uudistada.
Loviisa "Wanhat talot" avatakse ka detsembris, kuid siis on see sündmus tsipakene väiksem, aga ikkagi tore külastuskoht ka jõulukuul. Siis on turuplatsil ka suur jõuluturg ja majadesse sissepääs tasuta.
Kui juhtute seal väikelinnas jalutama, siis soovitan kohvipausi teha kohvikus "Helmi".
Sel korral avastasin enda jaoks ka nukumuuseumi, kuhu sisse põikamiseks varasematel kordadel pole aega jäänud.
Ja alati meeldib mul jalutada seal vanalinna tänavatel ning põigata ka õuedesse uudistama.
Ja Porvoo tunnusmärk - paadikuurid!
Ilm oli ilus ja kell muudkui tiksus kiirelt edasi. Ja meid ootas sadam njng Vikingline XPRS laev.
Kuna sadamasse jõudmise eel jäi varuks paarkümmend minutit, siis tegime kiire pildistamise pausi ka Helsingis Senati väljakul, et vaadata Toomkirikut. Treppidest keegi enam üles ronima ei hakanud.
Laevas ootas meid maitsev buffee-stiilis õhtusöök. Viimased omavahelised jutud selleks korraks ja plaanipidamised järgmisteks kohtumisteks.
Meil oli tõesti järjekordselt väga tore reisigrupp. Grupi üldine vaimsus teeb reisijuhi töö ka väga meeldivaks. Suurimad tänud kõigile osalejatele!
Järgmiste kohtumisteni!
Soome väikelinnade reis koos Imatra kose vetemängu vaatamisega (ja väikesed programmi muudatused - näiteks laevareis Saimaa järvistul) toimub juba 2025.aasta augustis.
Ning enne seda ka 2024.aasta detsembris jõulusõit, kus samuti plaanis külastada väikelinnu ja puhata Imatra SPA-s. Lappeenranta ja laevasõit ning Langinkoski jääb muidugi talvisest programmist välja.