Austria avastamine
Austria on riik, mille ilu jääb alatiseks meelde. Austria on riik, mida võib külastada sõltumata aastaajast ja alati avastad enda jaoks jälle midagi uut!
Austria on reisijuht Mariannet paelunud juba aastast 2005, kui ta esimest korda Viini sattus. Siis ikka turistina. Nüüdseks on ta käinud Viinis palju-palju kordi, lugemine läheb juba sassi ja see polegi nii oluline. Käidud on nii reisigruppe juhtides kui ka omapäi uudistamas. Samuti reisigruppidega ka mööda Austria väikelinnu rännelnud.
Sel korral (6.06-11.06.2024) rentisid mõlemad Maaelureiside reisijuhid Chris ja Marianne auto, et avastada uusi kohti ning taasavastada ka juba tuttavaid paiku. Kaaslaseks mõlematele head sõbrannad, sest 4-kesi reisida on hoopis lõbusam.
Kuidas siis reis kulges, sellest kirjutab Marianne.
Viinis on palju, mida vaadata. Hetkel siia pikka kirjeldust ei pane, vaid väga-väga väikese osa meie pildigaleriist.
Talvisel Viinis viibimise ajal me Riinaga Belvedere lossi ei jõudnud. Väravad suleti meie jaoks liiga varakult. Seetõttu otsustasime võtta ette jalutuskäigu Steffi kiriku juurest lossini. Mina pettusin. Olen seal varasemalt käinud, kui roosid õitsesid. Nüüd ei näinud roose kusagil. Viimati olin seal 2022. novembris, siis mõtlesin, et lihtsalt aeg ei ole roosidele soodne. Tegelikult roose seal enam ei ole. Enam sinna järgnevatel kordadel ei lähe, sest Viinis on palju ilusaid parke, kus jalutada.
3.sihtpunkt - Melki klooster ja armas samanimeline linnake
Ja meile, reisijuhtidena oli väga suur üllatus, kui teel hotelli (mugavasse maalähedane majutus) leidsime üles oma küla!
Pühapäev, 9. juuni
Ikka edasi mägede ja järvede poole!
Armas Austria külake nimega Hallstatt
Neljapäev 6.juuni.
Asun oma toreda reisikaaslase Riinaga teele Austria poole. Kohtume lennujaamas ja minu seiklused algavad. Turvakontrollist läbides võetakse ära minu akupank - liiga suur mahutavus. Olin just sellise suure akupanga võtnud kaasa, et filmide ja palju pilte teha ning siis vajadusel pidevalt telefoniakut laadida. Öeldi, et lubatud on 100 (mis see mahuühik nüüd olid?!), aga minul 110 ?!. No mida sa ikka nende turvadega vaidled. Hea, kui ise lennukile saad. Õnneks tuleb tütar Chris juuli keskpaiku Eestisse ja läheb seda tagasi nõudma (Ta leppis selle turvadega telefonitsi kokku, et see võetakse hoiule). Nii et tähelepanu neile, kes võtavad kaasa reisile akupankasid - kontrollige eelnevalt mahtu!
Lennusõit läks hästi, aga meil Riinaga kodutöö tegemata! Kuna olime alles jaanuaris Viinis ca nädal veetnud, siis pidasime end ühiskondlike sõidukite osas proffideks. Täiesti asjatult! Alati tuleb kontrollida! Meie eksimus - istusime lennujaamast valele rongile! Tahtsime kiiresti Viini jõuda ja valisime kiirrongi. Tegelikult oleksime pidanud valima punase QBB, mis oleks meid viinud meie hotellist 100 m kaugusele.
Meie aga, astudes maha valest jaamast, hakkasime oma hotelli otsima. Tiirutasime, uurisime GPS-i ja järsku oli meie kõrval itaalia sugemetega meesterahvas, kes abivalmilt hakkas aitama. Kui hea on tunda, et reisides leiad igas riigis toredaid inimesi. Ja kui isegi keelt ei oska, siis ikkagi saab omavahel räägitud. Lõpptulemus oli see, et tellisime takso, mis meid hotelli ette viis. Ei tahtnud abivalmis aitajat solvata ja istusime tema tellitud mercedes-klassi taksosse, kuigi BOLT-i tellides oleks saanud täpselt poole odavamalt. Aga võtsime seda kui kooliraha - kontrolli enne reisi, kuidas ja kuhu suunas ühiskondlik transport liigub?! Enda vabanduseks ütlen, et mina reisijuhina sõidan ju tavaliselt turvaliselt oma koostööpartneri "Hansa Bussiliinid" bussidega ja nende juhid on juba proffid, kes alati mind õigesse kohta viivad.
1.päeva kokkuvõtteks. Acom-hotell Viinis on mugav. Hea asukoht ühiskondlikku transporti silmas pidades. Ainuke miinus, et õhtul seal süüa ei saa, aga baar (ka väljas terassil istudes) on avatud. Lähedal kohalik restoran. Meie süüa ei tahtnud, valisime baari ja nautisime lisaks tugevat äikest, mis ootamatult kaela tuli.
1.päevast fotosid jagada ei ole.
Reede, 7. juuni
Saabus MAAELUREISIDE teine reisijuht Chris ja tema sõbranna Ani. Nemad olid meile ka kogu reisi vältel autojuhtideks, seega meie Riinaga nautisime reisi kui VIP-kliendid. Õnnekombel saime ka auto, mille läbisõit eelnevalt vaid 6000 km. Aitäh rendifirmale!
Loomulikult suundusime kohe Viini vanalinna. Ja Chris arvas, et meid Riinaga tuleb kohe nö "treppi viia". Sõitsime Stephandsomi juurde asuvasse parklasse. Ühtegi keelumärki ei olnud parklasse sisenemiseks, aga kui maa-alla jõudsime, siis tõkkepuud ei avanenud. Mis siis ikka, teine katse teisel pool kirikut ja see juba õnnestus. Viinis on palju, mida vaadata. Hetkel siia pikka kirjeldust ei pane, vaid väga-väga väikese osa meie pildigaleriist.
Samal päeval oli Schöbrunni lossiaias Viini filharmoonikute suveöö kontsert. Tean, et sinna läksid kohale paljud eestlased mitmete reisikorraldajate kaudu kui ka iseseisvalt. Ma ei tea, kuidas nad rahule jäid. Meie 4-ne seltskond igatahes absoluutselt mitte! Kõige suurem põhjus mitterahuloluks oli muidugi see, et kõlarid ei töötanud ja heli üle kogu pargi ei kostnud. Meie Riinaga olime tagaosas, seal oli õnneks kuulda, kuid pargi keskosa oli helita. Ja juba peale teist lugu hakkasid paljud lahkuma. Meie tegime seda peale 4-ndat lugu koos suhteliselt suure rahvamassiga.
Kindlasti jääb meie reisiprogrammidesse Schöbrunni lossi ja ümbritseva pargi külastus, sest see on super ilus koht. Aga selleks ei pea kontserdi ajal minema. Ebameeldiv oli ka see, et paljud pargi alleed olid suletud. Just need, kus oleks saanud istuda pinkidel. Rahvas läks ju kohale kuni 2 tundi varem. Enamus seisis. Vahepeal püüdsime istuda lihtsalt maha (targemad olid ka istumiseks tekid kaasa võtnud), aga siis tuli turva ja käskis püsti tõusta.
Ja kui ausalt ütlen, siis ei meeldinud ka muusikaline programm. Minu jaoks on alati Viin ja Strauss olnud ühenduses, kuid selles programmis EI OLNUD MITTE ÜHTEGI STRAUSSI MELOODIAT. Mind isiklikult tegi see väga kurvaks.
Laupäev, 8. juuni
Esimene sihtpunkt - veinilinn Retz.
Külaskäik turismiinfosse, kus tegime kokkuleppeid septembrikuiseks tuuriks. Loobusime maa-aluste veinikeldrite külastamisest, sest trepiastmeid on seal 300. See oleks ikkagi paljudele üsna vaevaline ja soojakraade ka keldris 20-12. Miks end piinama minna, kui veini ja ilusat jalutuskäiku linnas saab ka maapealselt nautida ehk jalutuskäik linna tänavail. Meie nautisime ka kohalikus kohvikus sööke-jooke, aga sellest jäi fotojäädvustus tegemata. Igatahes pizza oli nii suur, et jagasime seda 3-le ja kõht sai täis. Meie 4-s kaaslane lihtsalt ei armastanud pizzat.
2. sihtpunkt - Artstetten loss
Kui aus olla, siis see loss lisandus meie reisikavasse lihtsalt sujuvalt. Nägime kaugelt ilusaid lossitorne ja otsustasime uudistama minna. Esimesel pilgul tuli armumine sellesse lossi ja lisasime selle kohe meie sügisesse reisikavasse.
See on tõeline muinasjutuline loss, mis on olnud keiser Franz I omanduses. See on olnud koduks Austria ertshertsogile Franz Ferdinandile ja tema abikaasale.
See on koht, kus saab kõndida aristokraatliku ajaloo jälgedes ja nautida lossi pargi ilu ning uudistada ruumides. Meie oma septembrikuisel reisil tellime sinna ekskursiooni, et rohkem teada saada.
Tegelikult saime pilgu heita veel ühele lossile, mis asub praktiliselt kõrval ja ka teel sõites jäid pilku püüdma mitmed losside tornid.
Melki kloostris mitmeid kordi käinuna võlub ikka see ehitis ja ümbrus. Imelised vaated ja huvitav kloostri ajalugu.
See klooster on asutatud juba aastal 1089. Tänane barokk stiilis ehitatud klooster on pärit aastatest 1702-1736.
See on nii huvitav koht, et seda peab ise külastama!
Ikka edasi mägede ja järvede poole!
Millised ilusad vaated, et hing jääb kinni! Kuna minu tehtud fotod ei suuda seda ilu edasi anda, siis jätan need hetkel postitamata! Aga võin kinnitada, et käänuliste teede läbimine mägede ja järvede vahel on elamus, mida tasub kogeda!
Aga jagan oma positiivseid elamusi kohtadest, kus jäi aega nii jalutamiseks kui ka paadisõiduks imekaunil järvel.
St. Wolfgang in Salzkammergut
Olin jõudnud linnakesse, kus esmakordselt sain jalutada juba aastal 2006. Ja ka mitmetel kordadel hiljem. See linnake on mu südamesse jäänud. Mäletan, kui esimest korda seal istusin ühes kohvikus ja nautisin vaadet järvele ehk minu arvates oli see miljoni dollari vaade. Sealses kohvikus käin nostalgiliselt igal korral istumas, kui sinna linna satun. Ühel korral isegi majutusime oma reisigrupiga seal linnakeses. Võrratu kogemus.
See on koht, mis jääb alati Maaelureiside programmi, kui Austriat avastame.
Imeline külake. Seal kõndides saab tunda, kuidas kõndida mööda neid radu, mida söekaevurid tallasid umbes 7000 aastat tagasi. Seal piirkonnas asub maailma vanim soolakaevandus. Aga lisaks sellele imeline külakene, mille ilu on võimalik nautida järvel olles paadisõiduga.
Meie sõitsime paadiga - olin sellest ammugi unistanud, sest eelnevatel kordadel ei ole selleks aega jäänud. Peale jalutuskäiku istusime ilusasse kohvikusse ja juba 30 minuti pärast algas vihmahoog. Mägede vahel peab üllatusteks valmis olema!
Zell am See - armas linnake, kust algab teekond kõrg-Alpidesse.
Meid kimbutas ajahäda, seega plaanis kõrg-Alpide ehk teekonda Grossglocknerile ei olnud. Aga järgmisel päeval tahtsime siiski läbida Rossfeldi panoraamteed imeliste vaadetega, aga ilmastikuolud rikkusid selle.
Kuid õhtul nautisime imelist muusikalist showd Zell am See järvel. Saan postitada vaid fotosid, sest tõenäoliselt videoklippide jagamine oleks keelatud ja probleeme kodulehele tekitada ei taha. Aga vaatasin, et samad showd on ka septembri alguses, kui Maaelureiside reisigrupp seal on. Kindlasti läheme sellest elamusest osa saama. See oli kordades parem kui Schöbrunni suveöö kontsert!
Easmapäev - 10.juuni
Plaan oli sõita ka Rossfeldi panoraamteele vaateid imetlema, aga mägede vahel ei tea kunagi, kuidas ilm muutub. Meid tervitas hommikul väga tugev vihm, mis saatis meid kuni Viinini. Vahepeal kiire peatus Sankt Pöltenis - see linn ei paelunud mind rohkem, kui leidsime väga hea ja odava söögikoha maitsvate toitudega. Teadaolevalt ei ole ju Austria riik meie mõistes odavate hulgast.
Majutus oli meil lennujaama lähedal hotellis, kus nautisime õhtust koosviibimist. Hea hotell, mugav minna kohe lennukile.
Teisipäev - 11. juuni
Hotell pakkus varajastele lahkujatele tasuta kohvi ja saiakesi ning me olime juba lennujaamas 5.30. Ning enne keskpäeva kodus.
Need kirjeldatud kohad jäävad kindlalt meie Austria avastamise reisiprogrammidesse.
Jälgige reisikava!
Rõõmsate kohtumisteni reisidel!